Jälle on pea nädal möödas viimasest postitusest. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Kolmapäeval juhtusime kokku päris venelastega, kes elavad siin juba 6-20 aastat. Olga tundis end kui kala vees, ning ausalt öeldes sai ka minu kõrv puhata kuidagi kodusemalt kõige selle inglise keele kõrval.

Küll aga tahaks ma puudutada kaugelt ja lühidalt ühte väga keerulist teemat. Väikese osa populatsiooni suhtumist naistesse.


Osa lähis ida meesterahvaid tundub vaatavat euroopa naisi kui kerget saaki. Suhtumine on valgesse naisesse kui seksuaalobjekti, keda kasutada lühiajaliselt. See laieneb ka kohalikele iseseisvatele naistele. On tavaline, et üksikut naisterahvast hakkab keegi päise päeva ajal jälitama. Sellest päästab tavaliselt ainult pearäti kandmine (religioosne sümbol), takso võtmine või tuttava meesterahvaga koos olemine/kokku saamine. Väidetavalt võib selline asi toimuda pea iga kord, kui üksi liikuda.

Palun aga tähele panna. Ma arvan, et see osa populatsioonist, kes sellise halva mulje jätab, on väga väike ning suurem enamus on mõistlikud tavalised inimesed. Seetõttu ei soovi ma kuidagi, et selline mulje leviks kõikide kohalike vastu. Miks aga see väike osa populatsioonist on niivõrd aktiivne või nähtav just siin?
Millest see tuleneb? Kas on tõesti kohalikud selles süüdi või hoopis eurooplased ise?

Tõenäoliselt annab osa selle kindlasti see, et mehi on rohkem. Samas, see näitaja on 

"15-64 years 1.03 male(s)/female", mis tundub suhteliselt võrdväärne. 

Kaasa samas ei aita sellele euroopa naiste seksiturism siia. Nii palju kui kogenud olen, siis klubides (Korralike klubide tunnusmärk on et sisse saab ainult niipalju mehi, kui palju naisi seltskonnas kaasas on. Ülejäänud klubides on enamasti paar naisterahvast klubitäie meeste kohta) ei diskrimineerita naisi ei vanuse, välimuse ega mingi muu tunnuse põhjal. Niikaua kuni ollakse naine, ollakse huviorbiidis. Seksturism tõenäoliselt tekitab ka üldmulje euroopa naistest kui ...

Kolmandaks punktiks tahaksin välja tuua kohaliku populatsiooni. Üldine arvamus tundub olevat naiste poolt, kes on kodus ja usklikud. Mehed aga seevastu ei peaks justkui seda olema. See jätab mulje, nagu mehed oleksid läbi teinud seksuaalrevolutsiooni, kuid neil puudub vastaspool, sest naised seda pole veel läbinud.

Ma pole veel täielikult selgusele jõudnud selle kõige osas. Küll aga oskan öelda, et kui reisida siia üksiku naisena, peab varuma veidikene külma närvi tähelepanu osas. Seetõttu ei pruugi ka vahetusõpilase elu olla tüdrukutel siin kõige kergem. Küll aga on see väga kaugel võimatust. Harjumise asi.

Kui kellegil on komentaare, arvamusi või küsimusi teemal, siis on need oodatud, ükskõik mis kanalit pidi minuni.