I am making new friends!

Tegelikult, kui ma peaksin giidijuhti kirjutama Istanbuli kohta siis ma suudaks võtta kokku asja kahe lausega:
-Istanbul on väga puhas linn, v.a. õhk
-Türklased on kõige sõbralikum rahvus, keda ma olen kohanud.

Laiendades teist punkti võiksin öelda, et nende inglise keele oskus on pöördvõrdes lahkuse ja abivalmidusega. Ja nad ei räägi peaaegu üldse inglise keelt. Täna läks mul kolm tundi kursuste valimisega.

Mul oli vaja nimekirja kursusest, mida ma võtma pean oma uue osakonna alt. Ainult nimekirja, mida ma saadan Eestisse, et nad saadaksid mulle uue paberi allkirjadega. Erinevate isikutega osakondade vahel jooksmine võttis minu esimese osa päevast.

Edasi pärast kohustusliku lõunapausi (alates 12 viskavad kõik oma asjad nurka ning lähevad lõunale kuni 13.00) kodus avastasin, et ma ei saa end kursustele registreerida kohalikus ÕIS-is. Pärast tunnikest arupidamist kohaliku Erasmuse osakonnaga, soovitati tulla tagasi... järgmine nädal... või ülejärgmine.. või kunagi. Mis on täiesti mõistetav, sest minu vale teaduskond on suhteliselt kökimöki, kõrvallauas toimunud murega võrreldes: Õpilane oli kohale tulnud turismiviisaga ning ilma igasuguste paberiteta, sest ülikool oli lihtsalt hilinenud bürokraatiaga. 

Mis on täiesti ok, ma võin tundides olla ka ilma registreerimata... aga kust ma tean kuna tunnid on?
Selle probleemi lahendamiseks läks tänu kohalikele õpilastele, kes natuke oskasid inglise keelt, ainult 2 tundi.

Esialgu on mul esmaspäev ja teisipäev vabad, ülejäänud päevadel on üks tund.
Sounds good, aga keeletund tuleb sinna juurde, sest muidu ei tule punkte kokku, sest minu osakonnas rohkem praktilisi tunde pole (ning teoreetiliste kohapealt nõustus osakonna juhtpool, et pole mõtet).

Nüüd kui mul on esialgne plaan kokku pandud ning tagala kindlustatud, saan mõtlema hakata kas ma tahan kunstiosakonnast tunde võtta. Sellega on ka nüüd aega, sest nagu ma aru saan, tähtajad ei ole nende jaoks eriti tuttav teema.


Kojutulles ostsin kausi (2 eurot suur klaasist kauss!) ja täitsin selle kohalikust marketist pärit värvilise siloga. 

Siloga (puuviljad ja kõik taimne, praegusel juhul viinamarjad, mandariinid ning aprikoosid)
on siin ka keeruline.

Pesemata silo:
-Kõik on halli värvi õhumustusest
Pestud silo: 
-Kõik on õigete värvidega, aga lõhnab kloori järgi

Tagasitulles võin ma tõenäoliselt Aura basseinivett juua.