Tallinnas andsin ma allkirja, et 30 päeva jooksul pärast siia jõudmist pean endale registreerima aja politseis, elamisloa tarvis. Eelmise nädala lõpp üritasin ma seda mitmeid kordi teha, kõik sujus, kuniks jõudsin punktini, kust tuleb kohtumise päev valida.

Mulle sobib ükskõik mis päev, järelikult ei saa keeruline olla? 

Kohalik e-riik andis mulle valida kolme päeva vahel, mis asuvad kõik novembris. Probleemiks oli, et kõik päevad olid täis, ma ei saanud isegi valida. Õnneks hommikul esimese asjana lõin lehe uuesti lahti ning üks lisapäev oli juurde tulnud. Nüüd on mul kuskil novembri keskpaigas kohtumine härrastega, kus annan neile dokumendid, pärast mida tuleb kohtumine kunagi, kus saan elamisloa kätte. Ma loodan, et see juhtub enne veebruari, sest enne seda ma ei saa riigist lahkuda....

Bürokraatia.



Kaaserasmuslase Olga korterikaaslased ütlesid, et nad enne oktoobrit küll ei viitsi kooli minna..

See kõlab järjest rohkem nagu my kind of school.


Huvitav fakt:
Bussid ei peatu bussipeatustes, nad lihtsalt võtavad veidikene hoogu maha.

Liiklus on vastavalt autode arvule. Kui on kuus autot, siis on teepeal kuus rida. Kui kümme siis kümme rida. Busside uksed ei sulgu. Ning teeületamine meenutab seda


Täna sain endale ka kohaliku telefoninumbri, mida inimestel, kes seda blogi lugeda oskavad, vaja ei lähe.

Selleks läks ainult kaks päeva, pea 100 eurot ning minu passi vaja. Ning nüüd on mul midagi simpeliga võrdväärset, ilma lepinguta kaart. ....

Mingi suvaline sild

Erasmuslased (Palju sakslasi)

Minu uus telefoni, selline ei tohiks telefon välja näha. Jälgige roostet vasakul pildi servas.

Suvaline tipptund kõrvaltänavas.