Well, oh shit.

Kõik algas sellest, et ma üritasin eile check in ära teha. Check ini asemel teatas ta et ma peaksin Airbalticu numbril helistama ning rääkima täpsemalt nendega väikesest muutusest. See kõik kõlas väga kahtlaselt "see pole emaili jutt". 

Hommikul peale hambaarsti seadsin end mõnusalt sisse ning sain teada, et minu lend on ära jäetud. Nagu mitte ära muudetud, vaid täiesti ära jäetud. Reedel ei lähe Riiast ühtegi lendu Istanbuli (pidin minema Tln-Riia-Istanbul). Valida on asendusreise laupäeva ning tänase (neljapäeva) vahel Riiast. Mõlemad lähevad kell 15.45 välja. Pagas, milleta ma olen aastaid reisinud, peab olema ära antud 40 minutit enne väljalendu. Kell on 10 hommikul. Riia on kaugel. Mina olen Tartus. 

Igatahes, SUURED TÄNUD minu kullakallile tädimehele ja politseivabale päevale, aga 14.55 olin ma lennujaamas ning andsin oma pagasit ära. Kõik ülejäänud läks suhteliselt ludinal (Täiega valetan), Istanbulis tuli mulle vastu Olga, juba kodustunud Erasmuslane Eestist, kellega otsisime mu korteri üles(Hint: Me ei leidnud seda kahe tunni jooksul üles) ja käisime ka söömas. 

Ahja, siin on täiega protestimised jälle ning väga ägedad politseimasinad sõidavad ringi.

Nüüd tähtsama juurde. Pistikut mul toas veel pole, aga küll on ruuter minu arvuti kõrval. Esialgsed testid näitavad, et Eestini on ping 90 ringis, alla tuleb ~5Mbps ja üles natuke alla ühe.

Homme saan pikendusjuhtme ning siis saan ka mitte ainult aku pealt elada. Ja oma telefoniarvet ma ka ei taha näha.

PS. Paneksin pilte ka, aga telefon laeb teises toas. 

PPS. Ma avastin, et mu toas on rõdu. EVERYTHING WENT BETTER THAN EXPECTED.How did I miss that?