Praktiline elu jõuab järele pidevalt.
Minu uue kodu välisuks näeb täpselt välja selline. Pärast 18 päeva tagasi olemist saan öelda et olen korteri täielikult ümber korraldanud (omaniku täielikuks meelehärmiks muidugi). Aga täna oli esimest päeva tunne, et see polegi nii hull. Täiesti tore on olla tagasi, ning selle 18 päevaga tunnetan tõenäoliselt rohkem kodu tunnet kui pärast viit kuud Istanbulis. Nüüd hakkab alles aeg, kus peas hakkan kokkuvõtet tegema oma olekutest, oma püstitatud eesmärkidest ning tulemustest. Erasmuse paberitega, neid mis ma pidin septembris ajama, nendega on korras. Nüüd on vaja ainult ülejäänud korda saada. Uh, loodame et sellega väga keeruliseks ei lähe. Istanbul ei ole mulle veel vastanud igatahes.
Üldiselt, minu püstitatud eesmärk oli elada teises kultuuris. Istanbuli valik oli kaugeim koht, mis Erasmuse programmi raames sain võtta (muude programmidega on võimalik veel kaugemale minna). See oli hea kompromiss tuttava kultuuri ning erineva vahel. Kui ma oleksin läinud ükskõik missugusesse Euroopa liidu sees olevasse riiki, siis tunnetan poleks see mulle pakkunud nii palju. Minu eesmärk oli saada just kultuuriline kogemus. Palju ikka poole aastaga suudab pakkuda isegi hea ülikool tarkust? Palju üldse Erasmus programmi raames toimub õppimist (tõenäoliselt toimub)? Ja ma võin öelda et olen oma otsusega täielikult rahul ning eesmärgid on täidetud. Olen elanud mõned kuud riigis, kus põhiusk on islam. Kus inimesed vaatavad sind halvasti, kui sa ei naerata. Kus on teised väärtused ning toimub lootetavasti valitsuse vahetus (oh uskuge mind, meie riigiga on kõik väga korras. Kujutage pigem ette et Savisaar oleks olnud Eesti diktaator paarkümmend aastat, selline on Türgi).
Igatahes, korter on seatud nüüd koduseks ning tunne on rahulik. Käisin ka pool nädalat maal, enamvähem jää pealt lund lükkamas ilma igasuguse eesmärgita.
No comments:
Post a Comment